Skip to main content

Jieštipšomohjelm

ROPÂLIIH HÁRJUTTÂSAH

Ropâlijd hárjuttâsâid lii pyeri porgâđ sehe muuneeld estimáin já atâšteijee tilálâšvuođâst. Muásudâttâm lii vyehi rávhudittiđ roopâ já muštâliđ toos, et mihheen eeđijd ij lah.

Videost (2:08) atâštâs feerim ulmuuh muštâleh, et maht tiäđulâš mieldiorroom, muásudâttâmhárjuttâsah já lihâdem láá išedâm kepidiđ atâštâs. 

Ko psyykkisâš atâštâs lassaan, te távjá meid teehih keldâšuuškyetih huámmášhánnáá.

Jis tun huámášah, et jurduuh älgih juurrâđ huolâin, tun tušástuuh tâi tunjin šaddeh vuoiŋâmvädisvuođah, te kannat kiddiđ huámášume vuoiŋâmân. Muásudâttâm- já tarkkuuvâšvuotâhárjuttâsâin vuoiŋâm tuáimá távjá aŋkkurin.

Jis tun lah huámášâm, et jieh ennuvgin kiergân jieijâd aargâst orostiđ já muássuđ, te kannat merkkiđ kalenderân merikoskâsávt ääigi muásuttem várás.

Maid uáivild muásuttem?

Muásuttem ij ain vaađâ stuorrâ vääivi. Puoh oovtâkiärdánumos hämistis tot uáivild, et ko huámmáš ovdâmerkkân, et vuoiŋâm lii meendu cuávis, teehih láá keldâšum tâi pargostiällu lii unohâs, te reagist toos ovdâmerkkân aktivistmáin vuoiŋâmnjáárčá, tiptemáin ärdeid lyeštiđ vuálus tâi muttemáin stiälu tagarin, mii ij muokkii roopâ.

Atâštumán lohtâseh ennuv fyysiliih tavdâmeerhah, tego váimusparkkem, pivâstum, illávaijeem já livzestem. Taah tavdâmeerhah šaddeh tast, et atâštum roppâ lii ovttuu larmâdemtiileest já kiärgus tuárruđ.

Ko roppâ muásu, te ton siste jođáskeh meid maaŋgah pyereestvaijeem ovdedeijee kemialliih proseseh. Ovdâmerkkân pyeri mielâ sirdeeamnâs serotonin, palhâšumevuáháduvâst tuáimee dopamin sehe atâštâs láivudeijee oksitosin vuáčuttem lassaan.

Puoh taah lasaneh, ko muásu

  • Serotonin: Pyeri mielâ sirdeeaamnâs
  • Dopamin: Heiviittâl tobdoid já mielâpyere vuáttámušâid
  • Oksitosin: Láivud atâštâs

Mušte

Vuoiŋâm- muásuttem- já tiäđulâšvuotâtáiđuhárjuttâsah láá ropâliih hárjuttâsah, moh suápih pyereest aargân.

Taid tun puávtáh porgâđ sehe muuneeld estimáin já talle, ko atâštâstobdo lii vuáimálâš.