Jieštipšomohjelm

Atâštâs puáhtá láivudiđ hárjuttâlmáin jieijâs tobdoi aiccâm, nommâdem já tuhhiittem. Pyeremus tiileest atâštâs tobdoh pyehtih joba lappuđ, jis vaja hárjuttâllâđ täid tobdotááiđuid merikoskâsávt.

Videost (2:38) njunošpsykolog Jan-Henry Stenberg muštâl lase atâštâs šiev tipšomist.

Jieštipšomohjelm jiečânâs pargeldem várás

Motomin háituliih vyevih jurdâččiđ tâi lattiđ hiäjusmitteh pyereestvaijeem. Jis návt lii, te lii pyeri tiäđustiđ já tubdâđ taid. Talle taid puáhtá mutâččiđ.

Jieijâs juurdâ- já lattimmalijguin pargeldem lii-uv kuávdáást taan jieštipšomohjelmist. Siämmást uáppá meid tiäđulâšvuotâtááiđuid já muásudâttâm.

Tun puávtáh kevttiđ taam jieštipšomohjelm

• jiečânávt
• ko vuárdáh eres tipšo
• eres tipšo toorjân
• ko eres tipšo lii jo nuuhâm

Eres ulmuuh toorjân

Maaŋgâs lii muštâlâm, et sii vajo lii puáránâm, ko láá muštâlâm tavdâmerhâinis aldaaš ulmuid. Tuu aldaaš ulmuuh láá sáttám meid huámášiđ tuu tavdâmeerhâid. Savâstâlmáin tun puávtáh finniđ olâttittee-uv ennuv torjuu já ibárdâs jieijâd tuoibâm várás.

Jis aldaaš ulmuiguin sárnum ij lah máhđulâš, te tun puávtáh ucâluđ savâstâllâđ viärdásijguin. Viärdásâštoorjâ lii finnimnáál juávhust já kuávttáá. Savâstâllâđ puáhtá sehe muáđui já viermist. Meiddei sosial- já tiervâsvuotâhuolâttâs áámmátlij stivrim viärdásâštoorjâ lii finnimnáál.

“Juohhum soro lii peeli sooroost”

Čuávuváá videost (2:50) atâštâs feerim ulmuuh muštâleh, et sii vajo lii puáránâm, ko sij láá sárnum psyykkisijn tavdâmerhâinis aldaaš ulmuiguin tâi viärdásijguin.

Videost sárnoo Liisa verdid, et juohhum ilo oro kyevtikiärdásâžžân, ko vist juohhum soro lii tuše peeli sooroost.

Áámmátliist finnimnáál iše

Atâštume tipšomist kiävttojeh távjá psykososialliih tipšoh já talhâstipšo. Taid puáhtá faallâđ jo-uv sierâ tâi siämmáá-áigásávt.

Psykososialliih tipšoh vuáđuduveh tutkâmuššáin čaittum hiäđoid. Vuáruvaiguttâsân vuáđuduvvee, áámmátlii olášuttem pskososialliih tipšommetodeh láá iärásij lasseen psykoterapiah já eres savâstâllâmtipšoh. Nettiterapia vuáđuduvá jiečânub pargeeldmân.

Psykoterapia já eres savâstâllâmtipšoh

Atâštâs tipšomist láá huámášum pehtilin eromâšávt kognitivlii terapian vuáđuduvvee tipšohäämih, moid meid taat jieštipšomohjelm vuáđuduvá. Kognitivlâš terapia tiäddut kiärdášuvvee huolâi, paloi já epivisesvuođâ tobdoi kieđâvuššâm.

Tipšo vuájudât toos, et maht jurduid, tobdoid já toimâm puáhtá mutâččiđ. Siämmást puáhtá kavnâđ eellimtääsi tááhust pyerebeht tuáimee já kevtittetteb vuovijd aargâ atâštume pyereedmân.

Meid tiäđulâšvuotâtáiđoid já muásudâtmân vuáđuduvvee tipšohäämih láá huámášum pehtilin.

Tun puávtáh uásálistiđ tiipšon ohtuu, pelikuoimijnâd tâi perruinâd tâi juávhust. Uánihis savâstâllâmtipšo lii finnimnáál ovdâmerkkân vuáđutiervâsvuotâhuolâttâs peht.

Psykoterapian puáhtá ain ucâluđ mäksimáin kuástádâsâid jieš. Jis tust lii diagnosistum mielâtiervâsvuođâ hemâdâs, mii uhked tuu pargo- tâi oppâmnaavcâ, te tust sáttá leđe vuoigâdvuotâ AIL tuárjum vajoidittemterapian. Mainnii kuávluin psykoterapia puáhtá finniđ meid almos tiervâsvuotâhuolâttâs mieđettem palvâlussedâláin.

Nettiterapia

Almolii atâštâshemâdâsân lii vuávájum nettiterapia.

Nettiterapia lii tipšo, mii olášuttoo jieijâs tiätumaašin tâi jiermiruustig peht já mon ääigi terapeut tuárju tuu jiečânâs ovdánem.

Tun ovdedah terapia jyehi ohhoost, já ton kukkodâh lii suullân 3–4 mánuppaje.

Nettiterapia ääigi tun suogârdâlah jieijâd vädisvuođâid já jurdâččem- já toimâmvuovijd sehe máttááttâlah uđđâ toimâmmaalijd. Tuu iššeen láá tiätusiskáldâsah, videoh já hárjuttâsah. Jis nettiterapia lii čuosâttum olmânáál, te tain šaddeh siämmáá šiev puátuseh ko muáđui olášuttum psykoterapiast.

Jis movtáskih nettiterapiast, te ucâluu tuáhtár vuástáväldim kuuvl. Kii peri tuáhtárijd puáhtá čäälliđ vuolgâttâs nettiterapian.

Nettiterapia álgá táválávt oho siste vuolgâttâs čälimist já lii Suomâst ässeid nuuvtá.

Talhâstipšo

Talhâstipšo puáhtá kevttiđ eres tipšo toorjân láivudiđ tavdâmeerhâid. Savâstâl tuáhtárijnâd tast, et tarbâšah-uv tun talhâstipšo.