Jieštipšomohjelm
1. Vuoiŋâm já muásuttem
Tiätu vuoiŋâmnjárččáin vuoiŋâmist
Vuoiŋâmân kiävttojeh maaŋgah teehih. Tain pehtilumos lii vuoiŋâmnjárččá.
Távjá atâštâs tâi mottoom eres stressitilálâšvuođâ ohtâvuođâst vuoiŋâmnjárččáin vuoiŋâm kiäppán. Talle vuoiŋâm muttoo cuávisin já vátávubbon. Vuoiŋâmnjárččá keldâšuvá, mii lasseet tâi joba toovvât atâštâstobdo. Taat tábáhtuvá távjá huámmášhánnáá.
Vuoiŋâmnjárččáin vuoiŋâm mudoh
Vuoiŋâmnjárččáin vuoiŋâdijn čuávji paijaan olgoskulij siisâvuoiŋâmmuddoost já luáštá olgosvuoiŋâmmuddoost. Kiäppáh tevdâšuveh áimoin kidâ vyeliuási räi.
Cuávis já vátáváá vuoiŋâmist taah mudoh pääcih vájuvâžžân. Čuávumuššân puáhtá leđe tobdo vuoiŋâmatâštâsâst.
Ko tun anah huolâ, et siisâ- já olgosvuoiŋâm kooskân páácá puddâ, te tun iästáh tom, et vuoiŋâm ij távjuččii liijkás čuuvtij.
Vuoiŋâm tuáimá puudâ aŋkkurin
Muásuttem- já tarkkuuvâšvuotâhárjuttâsâin vuoiŋâm tuáimá távjá aŋkkurin. Jis vuájudâttâm lii vaigâd tâi lii tušástum, te puáhtá macâttiđ huámášume vuoiŋâmân.
Vuoiŋâmnjárččáin vuoiŋâm láivud atâštâs.
Vuoiŋâmnjáárčá aktivistem lii ávhálâš talle, ko tust lii atâštâstobdo.
Siämmást tun puávtáh meid jotteeđ tiäđulávt jieškote-uv tekkijuávhuid čoođâ: muásuttiđ niskeärdeeteehijd, käskimteehijd já eres tekkijuávhuid.
Keejâ videost ravvuid rávhudittee vuoiŋâmân vuoiŋâmnjárččáin
Njunošpsykolog Jan-Henry Stenberg rävvee videost (1:57), et maht atâštâs puáhtá pyerediđ vuoiŋâmáin.
Video aalgâst tun kuulah, et mondiet cuávis vuoiŋâm távjá aktivist já paijeentuálá atâštum vajo. Saajeest 1:00 tun finniih ravvuid atâštâs láivudeijee vuoiŋâmân vuoiŋâmnjárččáin.
Hárjuttâs: Vuoiŋâmnjárččáin vuoiŋâm (0:31)
Mondiet?
Vuoiŋâmnjáárčá aktivistem sehe vuoiŋâmriitmâ čiäŋudem já rávhudittem táválávt láivud atâštâstobdo. Tot sáttá tábáhtuđ masa tállân.
Olmâ vuoiŋâmteknik mield meid eres tekkijuávhuh muásuh.
Taan hárjuttâsâst tun oopah tarkkuđ jieijâd vuoiŋâm já aktivistiđ rávhálii vuoiŋâm vuoiŋâmnjárččáin.
Maht?
- Vääldi vuovâs stiälu.
- Piejâ nube kieđâ jieijâd rade oolâ já nube čuávji oolâ.
- Vuoiŋâ hitásávt siisâ já olgos.
- Viigâ toos, et tuše čuávji alne liäbbájeijee kietâ liihâd vuoiŋâm ääigi. Radde kolgâččij pissoođ sajestis.
- Kiddii huámášume vuoiŋâmân, já juáđhi tánávt vuoiŋâm mottoom ääigi.
Vuájudât luuhâđ vuoiŋâmijd siisâ 1, olgos 1, siisâ 2, olgos 2 já nuuvt ain. Vuájudât luuhâđ vuoiŋâmijd love räi nuuvt, et jieh jođálmit vuoiŋâm.
Jis vuájudâttâm láppoo, te aalgât uđđâsist ovttiist já ovdán rávhálávt. Tääl ij lah huáppu kuussân.
Hárjuttâl vuoiŋâmnjárččáin vuoiŋâm muuneeld video iššijn (suomâkielân). Poorgâ hárjuttâs talle, ko lah atâštuumin já atâštume hettee tuu aargâ tooimâid.
Hárjuttâs lii pyeri porgâđ jyehi peeivi já motomin maŋgii-uv peeivist.
- Lii tehálâš porgâđ hárjuttâs merikoskâsávt ucemustáá 2–3 oho ääigi.
- Merikoskâsâš hárjuttâllâm toovvât pisovub nubástusâid.
Kiärduttem iššijn tun oopah aktivistiđ vuoiŋâmnjáárčá ain, ko atâštâs meerhah oroh itemin.
Olmâ vuoiŋâmteknik mield meid eres tekkijuávhuh távjá muásuh. Taam tekkimuássum proosees puáhtá pehtilittiđ vuoluubeln čielgejum čuosâttum hárjuttâsâiguin.
Muásuttemhárjuttâsah
Muásuttemhárjuttâsah láá maaŋgâlágáneh. Tun puávtáh luuhâđ hárjuttâsâin vuoluubeln eenâb já iskâđ, et mii suápá tunjin pyeremusávt. Hárjuttâssáid tun puávtáh maccâđ olssâd hiäivulijn tilálâšvuođâin.
Muásuttemhárjuttâsâid lii pyeri porgâđ jyehi peeivi já motomin maŋgii-uv peeivist
- Lii tehálâš porgâđ väljejum hárjuttâs merikoskâsávt ucemustáá 2–3 oho ääigi.
- Merikoskâsâš hárjuttâllâm toovvât pisovub nubástusâid.
- Kiärduttâsâi peht tun oopah muásuttiđ jieijâd teehijd táárbu mield ain, ko atâštume meerhah oroh itemin.
Hárjuttâs: Muásut jurduid (5:17)
Mondiet
Muásudâttâm lii vyehi rávhudittiđ roopâ já muštâliđ toos, et ij lah mihheen eettin.
Taan hárjuttâsâst tun oopah lyeštiđ jurduin vuájudâtmáin vuoiŋâmân já toos, maht tot jotá tuu roopâst.
Maht?
Tun hárjuttâlah tiäđulávt vuájudâttâđ jieškote-uv tekkijuávhoid já vuoiŋâmân. Tun máttááttâlah lyeštiđ jurduin aŋkkuristuumáin tiäđulávt puudân já čuávumáin, mii roopâst tábáhtuvá.
Tun puávtáh kuldâliđ tâi luuhâđ hárjuttâs (suomâkielân).
Hárjuttâs: Taasij mield ovdáneijee muásuttem čokkod (5:42)
Mondiet?
Muásudâttâm lii vyehi rávhudittiđ roopâ já muštâliđ toos, et ij lah mihheen eettin.
Taan hárjuttâsâst tun oopah muásuttiđ tehijdâd keeldâ-muásuttemteknikkáin.
Maht?
Tun hárjuttâsah vuájudâttâđ jieijâd roopân já vuoiŋâmân. Tun jođáh jieškote-uv tekkijuávhuid čoođâ taid vistig keldimáin já tast maŋa muásutmáin.
Valjii olssâd rávhálii saje, kost tun puávtáh porgâđ hárjuttâs čokkod.
Tun puávtáh kuldâliđ tâi luuhâđ hárjuttâs (suomâkielân).
Hárjuttâs: Taasij mield ovdáneijee muásuttem viällud (12:59)
Mondiet?
Muásudâttâm lii vyehi rávhudittiđ roopâ já muštâliđ toos, et ij lah mihheen eettin.
Taan hárjuttâsâsttun oopah muásuttiđ tehijdâd keeldâ-muásuttemteknikkáin.
Maht?
Tun hárjuttâlah vuájudâttâđ jieijâd roopân já vuoiŋâmân. Tun jođáh jieškote-uv tekkijuávhuid čoođâ taid vistig keldimáin já tast maŋa muásutmáin.
Taan hárjuttâsâst kiävttoo siämmáátijppâsâš muásudâttâmteknik ko oovdeb hárjuttâsâst, mut hárjuttâs olášuttoo viällud. Taat hárjuttâs meiddei pištá kuhheeb.
Uusâ hárjuttâs várás rávhálii saje, kost tun puávtáh tiälláádâttâđ viällud jo-uv lättei tâi seeŋgân.
Tun puávtáh porgâđ hárjuttâs videoin, mon puávtáh meid tuše kuldâliđ, jis halijdah (suomâkielân).