Jieštipšomohjelm
4. Oopâ kuáhtáđ paloidâd
Maaŋgâs keččâl-uv kepidiđ huolâttem velttâlmáin huolâjurduid. Talle lii tijpâlâš ettâđ olssis: “Tääl mun jiem innig juurdâš taam ääši. Kalga joskâđ muurâštmist já jurdâččiđ positivlubbooht.”
Tuođânálásávt siämmáš huolâ kuittâ pokkiidât jurduid uáli jotelávt uđđâsist. Tobdoid, táárbuid já ruossâriijdoid ij kannat kieldiđ tâi velttâliđ. Tot nuáđásit mielâtiervâsvuođâ siämmáánáál ko toi paimâttem-uv.
Mondiet velttâlem ij iššeed?
Hárjuttâs: Juurdâhárjuttâs (elefant)
Mondiet?
Tun huámášah, et äšši, maid tun keččâlah velttâliđ, pokkiidât tuu mielân ain nággárubbooht.
Maht?
Keččâl jurdâččiđ čuávuváid 60 sekuntid aaibâs maid peri pic kuovgisruopsis elefant.
Ađai juurdâš maid peri, kohân jieh juurdâš kuovgisruopsis elefant. Ele juurdâš, et maggaar ton olgohäämi lii. Ele ubâ juurdâš saanijd “kuovgisruopsis elefant”.
Piejâ tiijme čuoijâđ miinut kiäčán. Äigi álgá tääl.
Luhostuvvih-uv? Tuođânálásávt tun huámáših, et jurdâččih kuovgisruopsis elefant čielgâsávt eenâb ko táválávt 60 seekunt ääigi.
Jieijâs painâttem atâštâsân
Ton saajeest, et velttâličij váduhis jurduid, te atâštâs já palo puáhtá kepidiđ painâttuumáin tilálâšvuođáid já jurduid, moh täid tobdoid tovâtteh. Painâttem lii pyeri porgâđ torvolávt, uccâ lavhijguin já kiärdášuvveht. Painâttem sáttá aalgâst orroođ hormišin, mut kuhheeb ääigi hárjuttâllâm keeppid palo já táárbu velttâlmân.
Paainâtmist lii ulmen čuággiđ uccâ lavhijguin vuáttámušâid jieijâs naavcâst feeriđ aašijd já cevziđ tain. Lii tehálâš ovdániđ tuárvi hitásávt, vâi atâštume tobdo piso haaldust.
Velttâlem lii luándulâš reaktio, já lii tehálâš šoddâđ tiäđulâžžân tast. Tot uáináh lasseet atâštume kuhes ääigi uáinust.
Videost (1:20) njunošpsykolog Jan-Henry Stenberg muštâl, et mast paainâtmist lii koččâmuš.
Hárjuttâs: Painâttemhárjuttâs - Palo kuvvim
Mondiet?
Painâttemhárjuttâs vievâst tun oopah huámášiđ, et ko mana viärráámus palo čoođâ mielâkuuvijn, te tot aattâšt, mut ij lah tuođâi varâlâš.
Maht?
Taat hárjuttâs siskeeld kyehti uási:
- palo tärhis kuvvim
- mielâkovepainâttem
Täin hárjuttâsâin kuábbáást-uv painâttem tábáhtuvá mielâkuuvij tääsist.
Mij avžup, et tun poorgah hárjuttâs jiečânávt ovdâmerkkân jieijâd puhelin muuštonmiärkkumáid, viihkon tâi pdf-vuáđun, mon kaavnah pargo loopâst.
1: Palo kuvvim tárkká
Hammii taan vuossâmuu uásist nuuvt elleeváá kove ko máhđulâš jieijâd stuárráámus paaloost.
Moonâ čoođâ jieijâd mielâkuuvijn, et mii ton mield puávtáččij tuođâi tábáhtuđ. Kuvvii tárkká já detaljijd kevttimáin, et mii ličij viärráámus, mii puávtáččij tábáhtuđ, já mii tast čuávuččij.
Čääli tast tärhis kuvvim vuoluubel, viihkon tâi pdf-vuáđun. Jis čáláh vuoluubel, te kopijist teevstâ olssâd tâi vääldi tast kovečovádâs.
Hundâruš
- Mii tuu paaloost tábáhtuvá?
- Maggaar tobdo tust lii?
- Magareh jurduuh tust láá ton tilálâšvuođâst?
- Maht tun tooimah?
- Maid tun kuulah já apsah?
2: Mielâkovepainâttem
Raavâ
A. Hárjuttâl mielâkovepainâttem luhâmáin jieijâd paaloost jiänusân
Luuvâ paaloost čallum kuvvim 1–3 kerd peeivist jiänusân.
Poorgâ taam ucemustáá kuulmâ peeivi ääigi, vâi hárjánah palojurdui. Jis halijdah, te tun puávtáh meid paddiđ kuvvim ovdâmerkkân jieijâd puhelimáin já kuldâliđ paddim.
Hárjuttâs lii hastâleijee já paijeed tuođânálásávt vistig unohâs tobdoid. Kiärduttem já jiänusân luuhâm peht palon lohtâseijee tobdo kuittâg kuuloold láivuškuát.
B. Toolâ siämmáá ääigi peivikirje mielâkovepaainâtmist
Peivikirje koččâmušah já ovdâmerkkâvástádâsah
Atâštâs tääsi ovdil luuhâm (0–100): 35
Atâštâs tääsi luuhâm maŋa (0–100): 55
Jieijâs huámášumeh: Luuhâm ääigi muu pulssâ paijaan já kieđah pivâstuveh.
Mušte
Velttâlem lii hiäjus vyehi atâštâs haaldâšmist