Jiõččhåidd-programm
VAARDLVAŽ HARJJTÕÕZZ
Videost (2:08) tååʹsǩ tobddâm oummu mainste, mäʹhtt teâđstum mieʹldd åårrmõš, luänntemharjjtõõzz da liikkummuš liâ vieʹǩǩtam ǩieʹppeet tååʹsǩ.
Ǥu psyyklaž tåʹsǩǩ lâssan, äʹlǧǧe täujja še tieʹǩǩ čåuggjed vuâmmšeǩani.
Jos vuâmmšak, että jurddi äʹlǧǧe joorrâd huõlin leʹbe vuäinak tuʹšštõõvvâmtobddi leʹbe čiŋlmõõvvâmvaiggâdvuõđid, kaʹnnat vuâmmšõs ǩiddeed vuõiŋŋnjõʹsse. Luänntem- da taʹrǩǩeemvuõttharjjtõõzzin vuõiŋŋnjõs tåimm täujja aŋkkren.
Jõs leäk vuâmmšam, što jiõk samai õõst aarǥâst årsted da rääuhtõõvvâd, kaʹnnat kalenteera piijjâd pââjas mieʹrrkõõski äiʹǧǧ luännʼjummša.
Mii luännʼjummuš lij?
Luännʼjummuš ij pâi õõlǥât jõnn saʹtssjummšid. Prååstainalla tõt lij nuʹt, što ǥu vuâmmaš ouddmiârkkân vuõiŋŋâm čuuʹt oolâžnallšemnalla, tieʹǩǩeez åårram čåuggjam leʹbe tuâjjnääʹll lij nääʹltem, reagââʹst tõõzz ouddmiârkkân aktivââʹsteeʹl čåuʹjjvueʹǯǯvuõiŋŋnjõõzz, pieʹsteeʹl aʹrddjid luâšttõõttâd leʹbe muuʹtteeʹl vaard uuʹccben kuârmteeʹjen.
Tåʹsǩǩvuõʹtte õhttne jiânnai fyyslaž oudldõõzz, mâta čââʹđpâârktõõzz, piustõõvvmõõžž, pannvââʹj da tuäʹrjstõõzz. Täk oudldõõzz šâʹdde tõʹst, što tååʹsǩ toobdeen vardd lij čõõđ ääiʹj jeäʹđest da vaalmâš vuâsttlâʹstted.
Luännʼjeen siisklõõžžâst jåttje še täujja pueʹrrjieʹllem ooudâs viikki kemialʼlaž proseeʹss. Ouddmiârkkân pueʹrr miõl vääʹlteeiaunnâz serotoniin, päʹlǩǩriâžldõõǥǥâst tåimmai dopamiin di tååʹsǩ lääiʹveem oksitosiin koolǥâs lâssan.
Puk täk lâssne luännʼjeen
- Serotoniin: Šiõǥǥ miõl vääʹlteeiaaunâs
- Dopamiin: Šiõttad tobddjid da miõllpueʹr tobdlmid
- Oksitosiini: Lääiʹvad tååʹsǩ
Muuʹšt
Vuõiŋŋnjõs-, luänntem- da tieʹttemvuõtt-täiddharjjtõõzz liâ vaardlvaž harjjtõõzz, kook sueʹppe puârast aʹrǧǧe.
Tõid vuäitak tueʹjjeed nuʹt õõudbeäʹlnn cõõggeeʹl leʹbe tâʹl ǥu tåʹsǩǩtoobd lij kõõrâs.