Jiõččhåidd-programm
4. Mattu vueiʹnned pââlad
Mäŋggaz ǩiččlâʹtte ǩieʹppeed huõllâânnmõõžžâs veäʹltteeʹl huõlljurddjid. Täʹl lij takainallšem särnnad jiõccses: ”Ååʹn jiõm teänab juurdâč tän ääʹšš. Feʹrttai looppted peʹcclõõššmõš da juurdčed positiivlaž miõlin.”
Tuõtt ääʹššest seämma huõll vuäitt pueʹtted miõʹlle samai sõrgg oʹđđest. Tobddjid, taarbid da risttreeidaid ij kaʹnnet ǩieʹldded leʹbe veäʹlttõõllâd. Tõt šõõddad seämmanalla miõltiõrvâsvuõđ kuârmtummuž ǥu še tõi smiõttmõš oudsmååust.
Mõʹnt veäʹlttõõllmõš ij vieʹǩǩet?
Harjjtõs: Juurdharjjtõs (elefantt)
Mõʹnt?
Vuâmmšak, što äʹšš, koon ǩiččlak veäʹlttõõllâd, puätt miõʹlle oouʹdab viõusubun.
Mäʹhtt?
Ǩiččlõõđ juurdčed puõʹtti 60 sekuunt aivv mâid täättas, leša jeäʹl viõʹlǧǧesruõʹpsses elefaant.
Jurddal aivv mâid täättas, ǥu pâi jiõk smiõtt viõʹlǧǧesruõʹpsses elefaant. Jeäʹl juurdâč, mõõnnallšem tõt lij. Jeäʹl juurdâč ni saaʹnid ”viõʹlǧǧesruõʹpsses elefantt”.
Piij ääiʹj jååʹtted minuutt ǩeeʹjjest. Äiʹǧǧ älgg ååʹn.
Oʹnnstiǩ-a? Tuõđi ääʹššest vuâmmšeǩ juurdčem viõʹlǧǧesruõʹpsses elefaant tääuʹjben ǥu takainalla 60 sekuunt poodd.
Jiijjâs lääđđmõš toskka
Tõn sâjja, što ij smiõttči hueʹnes jurddjid, vuäitt tååʹsǩ da pââl ǩieʹppeet lääđeeʹl jiijjâs vuõʹjjid da jurddjid, kook täid tobddjid tueʹjjee. Lääđđmõõžž lij šiõǥǥ tueʹjjeed staanâld, uuʹcces laauʹǩin da tääuʹjeʹld. Lääđđmõš vuäitt aalǥâst tåbddjed põõlteeʹjen, leša kuuʹǩǩab ääiʹj kõʹsǩǩe harjjtõõllmõš ǩieʹppat pââl da taarb veäʹlttõõllmõʹšše.
Lääđđmõõžžâst lij miârktõssân noorrâd uuʹcces laauʹǩin ǩiõččlâsttmõõžžid jiijjâs ooddâst ǩiõččlâʹstted aaʹššid da seʹlvvned tõin. Lij vääžnai ouddned nuʹt meälǥžet, što tååʹsǩtobddi pââšš tuõʹllʼjemnalla.
Veäʹlttõõllmõš lij luânddsaž reagâsttmõš, koʹst lij vääžnai teâđsted. Tõt nuʹt säärneeʹl lââʹzzat tåʹsǩǩvuõđ kuʹǩes ääiʹj kõõskâst.
Videost (1:20) jååʹđteei psykoloog Jan-Henry Stenberg maainast, mâʹst lääđđmõõžžâst lij kõõččmõš.
Harjjtõs: Lääđđamharjjtõs - Pââl kovvummuš
Mõʹnt?
Lääđđamharjjtõõzz veäkka mättjak vuâmmšed, što pukin ǩeähnab pââl čõõđmõõnnmõš miõllkaartin lij samai mueʹǩǩeei, leša tõt iʹlla tuõttääʹššest vaarlaž.
Mäʹhtt?
Tät harjjtõs âânn seʹst kueʹhtt vueʹzz:
- pââl tääʹrǩes kovvummuš
- miõllkarttlääđđmõš
Kuhttuin täin lääđđmõš šâdd miõllkaarti tääʹzzest.
Siâzztõõllâp, što tueʹjjääk harjjtõõzz jiõččânji ouddmiârkkân teʹlfoon mušttu, viʹhǩǩe leʹbe pdf-vuõđđu, koon kaaunak tuâj looppâst.
1: Pââl kovvummuš tääʹrǩeld
Raaj tän vuõssmõs vueʹzzest vueiʹtlva jieʹlli kartt tuu šuurmõs pââlast.
Jeäʹl čõõđ miõllkaartin, mii tõn mieʹldd vuäitči vuõiggnalla šõddâd. Koʹvved tääʹrǩeld, mii leʹčči strääšnai, mii vuäitči šõddâd, da mii tõʹst seuʹrrjeʹči.
Ǩeeʹrjet täʹst tääʹrǩes aʹrvvõs vuâlla, viʹhǩǩe leʹbe pdf-vuõđđu. Jõs ǩeeʹrjtak vuâlla, kopiââʹst teeʹkst jiõccsad leʹbe vääʹld tõʹst karttnjamstõõzz.
Smiõtt
- Mii tuu pââlast šâdd?
- Måkkmen jijstad tåbddai?
- Måkam jurddi tuʹst vueʹjjest liâ?
- Mäʹhtt tååimak?
- Mâid kuulak da ââʹpsak?
2: Miõllkarttlääđđmõš
Vuäppõs
A. Harjjtõõl miõllkarttlääđđmõõžž looǥǥeeʹl pââlstad jiõʹnne
Looǥǥ pââlstad ǩeeʹrjtem aʹrvvõs 1–3 vuâra peeiʹvest jiõʹnne.
Tueʹjjed tän uuʹccmõsân koolm peeiʹv ääiʹj härjjnâʹttem diõtt jiijjad pââlljurddja. Vuäitak haaʹleen še jiõnted aʹrvvõõzz ouddmiârkkân teʹlfoonin da kuvddled jiijjad tueʹjjeem jiõntõõzz.
Harjjtõs lij vaʹǯǯteei da cåunn možât aalǥâst âʹǩǩed tobddjid. Ǩeärddõõzz da jiõʹnne lookkmõõžž pääiʹǩ põllu õhttneei toobd älgg kuuitâǥ siõmmnai siõmmnai hiâlpted.
B. Ââʹn seämma-ääiʹj peiʹvvǩeeʹrj miõllkarttlääđđmõõžžâst
Peiʹvvǩeeʹrj kõõččmõõžž da ouddmiârkkvasttõõzz
Tååʹsǩ tääʹss ooudbeäʹlnn lookkmõõžž (0–100): 35
Tååʹsǩ tääʹss lookkmõõžž mâŋŋa (0–100): 55
Jiijjad vuâmmšõõzz: Lookkmõõžž poodd puʹlss käggââtt da ǩiõttan piustâʹvve.
Muuʹšt
Veäʹlttõõllmõš lij viõlǥteʹmes kuånstt tååʹsǩ tuõʹllʼjummšest.