Jiõččhåidd-programm
Mii täujjnam tåʹsǩǩvuõttrõttjõs lij?
Täujjnam tåʹsǩǩvuõttrõttjõʹsse tyyppla liâ puõʹtti ääʹšš:
- Tåʹsǩǩ lij mottjam mååžnteʹmes kõrrsen, jiõk vueiʹt tuõʹlljed tõn leʹbe tõt mottai kuʹǩesäiggsiʹžžen.
- Tåʹsǩǩ iʹlla ǩidd åålǥlaž vueʹjjest.
- Tåʹsǩǩ ij teänab jååʹđet tåimmjummuž pueʹrab räʹtǩǩummsi årra pâi häitt juõʹǩǩpeivvsaž jieʹllem da vuäǯǯ ouddmiârkkân veäʹlttõõllâd määŋgaid vuõʹjjid.
Täujjnam tåʹsǩǩvuõttrõttjõʹsse õhttne jeäʹrbi mieʹldd puõʹtti oudldõõzz
Jõrddmõʹšše õhttneei oudldõõzz
- leiʹǧǧ piâkkõõttâmvuõtt
- lâssnam peʹcclõõššmõš
- pââl jiijjâs da ruåđi tiõrvâsvuõđâst da tuõrvvʼvuõđâst
- čiŋlmõõvvâmvaiggâdvuõđ
Fyysla oudldõõzz
- viizzlõsvuõtt, jieʹrštõõvvâmvuõtt da veäʹlšõsvuõtt
- tuäʹrjstõs
- teäʹǩǩčåuggjummuš
- piustõõvvmõš
- njuõrrummuš da vueiʹvvjoortõs
- čââʹđpâârktõs
- vuõiŋŋnjõõzz šååkkmõš
- čåuʹjjčuâccmõõžž da pannvââʹjj
- viõssmõš da vueʹđđemvaiggâdvuõđ
Sosiaalʼlaž vaiggâdvuõđ da tåimmamoodd huânnʼnummuš
- sosiaalʼlaž vuõʹjji veäʹlttummuš
- mueʹǩǩeei aaʹšši da vuõʹjji veäʹlttummuš
- põõlak, što tuu vuâstta tuâsttad leʹbe heelǥeet ooumažkõskkvuõđin
- tuâjj- leʹbe mättʼtõõttâmoodd huânnʼnummuš
Jååʹđteei psykoloog Jan-Henry Stenberg maainast videost (2:35), kuäʹss tåʹsǩǩ lij ouddnam nuʹt kookkas, što tõõzz leʹčči šiõǥǥ kässjõõttâd, ouddmiârkkân ǩiõččlõõđeeʹl tän jiõččhåidd-prograamm.
Huõll da pââll
Täin oudldõõzzin kõskksab liâ jeeʹresnallšem huõl da pââl tõʹst, mii pueʹttiääiʹjest vuäitt šõddâd. Huõl ââʹnškueʹttemnallšem ääʹšš liâ täujja jiânnai: ouddmiârkkân teäʹǧǧääʹšš, ooumažkõskkvuõđ, tiõrvâsvuõtt di määttain leʹbe tuâjast oʹnnstummuš.
Piâkkõõttâmvuõtt lij täujja juätkkjeei da soojteʹmes: tõt tåbddai viikkâm vuâmmšõõzz da energia.
Tåʹsǩǩ lij täujja meäʹrtem, ij-ǥa tõn tuâǥǥâst åårrai huõlid vieʹltǩani pââst tääʹrǩeld nõõmeed. Vuäitt jo-ba tåbddjed, što leʹčči hiâlpab nõõmeed tõid aaʹššid, koin jeäʹt ââʹn huõl. Määŋg vuâra täujjnam tåʹsǩǩvuõttrõttjõõzzâst ââʹnet huõl aivv juõʹǩǩ ääʹššest.
Peʹcclõõššmõš
Måtmešt lij vaiggâd jeäʹrded, koʹst jåått raajj vaiggâdvuõđ äukkai ǩiõttʼtõõllmõõžž da ääukteʹmes peʹcclõõššmõõžž kõõskâst.
Peʹcclõõššmõš lij täujja
- automaattlaž
- tuõʹllstõõllmõš lij vaiggâd
- taaujâs
- kuäʹss-ne še pääkknallšem
Peʹcclõõššmõš älgg täujja koʹst-ne konkreettlaž huõlâst
Huõllu vueiʹtte õhttned vuõššân uuʹcces tåʹsǩǩtobddi leʹbe ǩeâhssõs jurddi. Vuäitak juurdčed, što mii-ne määʹrdes lij šõddmen. Näkam jurddi vueiʹtte leeʹd ouddmiârkkân:
- ”Mäʹhtt ǩeävv, jõs jiõm ooʹnnast tän tuâjast?”
- ”Mäʹhtt ǩeävv, jõs päärnče šâdd mii-ne škooulmääʹtǩ poodd?”
Täujja jiõčč peʹcclõõššmõš šõõddad veâl jäänab huõlid
Säättak smiõttâd seuʹrrjõõzzid da vaarid. Näkam jurddi vueiʹtte leeʹd ouddmiârkkân:
- ”Täk pââl jiâ puuʹđ ni kuäʹss.”
- ”Miõltiõrvâsvuõttân lij aainâs lâsmmʼmen.”
- "Leäm aainâs ääʹpptab ǥu järraz, ǥu jiõm vueiʹt jurddjään vuäǯǯad õʹhtte.”
Näkam jurddi liâ tyypplaž täujjnam tåʹsǩǩvuõttrõttjõõzzâst.
Muuʹšt
Peʹcclõõššmõõžž mieʹldd vaiggâdvuõtt lâssan miõlâst. Seämmapoodd tobddi mottje täujja negatiivliʹžžen, måtmešt äävpââl räjja. Miõll ǩiččlââtt oudlkâʹstted jurddum vaarid da ǩieʹppeet tååʹsǩ juʹn ooudbeäʹlnn.
Aaʹšši peʹcclõõššmõš ij kuuitâǥ pâi jååʹđet ni måkam lopp-puättmõʹšše. Peʹcclõõššmõõžž mieʹldd tåʹsǩǩ lâssan.