Jiõččhåidd-programm
Mäʹhtt tååʹsǩ hååidat?
Tååʹsǩ vuäitt lääiʹveed harjjtõõleeʹl jiijjâs tobddji toobdstummuž, nõõmtummuž da seännmõõžž. Pueʹrmõs poodd tååʹsǩ tobddi vueiʹtte jo-ba jaukkâd, jõs vuäitt harjjtõõllâd täid toobdtääidaid mieʹrrkõõski.
Videost (2:38) jååʹđteei psykoloog Jan-Henry Stenberg maainast lââʹzz tååʹsǩ pueʹrr hååidast.
Jiõččhåidd-programm jiõččvälddsaž tuõjju
Kuäʹss-ne hääitlaž nääʹl juurdčed leʹbe jälstõõttâd hueʹnee pueʹrrjieʹllem. Jõs nääiʹt lij, lij tõid šiõǥǥ teâđsted da toobdsted. Nääiʹt tõid pâstt še muʹtted pueʹrab årra.
Jiijjâz juurd- da jälstõõttâm-maallivuiʹm tuejjummuš lij še kõskksaž tän jiõččhåidd-prograammâst. Seämma-ääiʹj mättjet še tieʹttemvuõtt-tääidaid da luännʼjummuž.
Vuäitak ââʹnned tän jiõččhåidd-prograamm
- jiõččânji
- vueʹrdeen jeeʹres hååid
- jeeʹres hååid tuäʹrjjen
- jeeʹres hååid juʹn puuʹđeen
Jeeʹres oummu tuäʹrjjen
Mäŋggaz särnna åårrmõõžžâs hiâlptem, ǥu lij mainstam oudldõõzzin ruåđeezvuiʹm. Ruåđ liâ vuäittam še vuâmmšed tuu oudldõõzzid. Saǥstõõleeʹl vuäitak vuäǯǯad samai jiânnai tueʹrj da fiʹttjummuž puârrnõddmõʹšše.
Jõs ruåđid mainstummuš ij leäkku vueiʹtlvaž, vuäitak ooʒʒõõttâd mainsted verddsaž oummivuiʹm. Verddsažtueʹrj liâ vuäǯǯamnalla jooukâst da kuâhttast. Saǥstõõllâd vuäitt nuʹt õʹhttečõõʹlmi ǥu neeʹttest. Lij âânnmõõžžâst še sosiaal- da tiõrvâsvuõđhååid ämmat-tuâjjlai ohjjeem verddsažtåimmjummuž.
"Peʹccel peällan mainsteen"
Tän videost (2:50) tååʹsǩ tobddâm oummu mainste åårrmõõžžâs hiâlptem mainsteeʹl psyyklaž oudldõõzzineez ruåđid leʹbe verddsažoummuid.
Videost čuäjtõõtti Liizz veʹrddââll, što juõkkum rämm tåbddai kueiʹtǩeârddsiʹžžen, ǥu âʹpet peʹccel peällan ǥu maainast.
Ämmat-tuâjjlast vuäǯǯamnallšem veäʹǩǩ
Tåʹsǩǩvuõđ hååidast ââʹnet täujja psykososiaalʼlaž hååidaid da taalkâshååid. Täid vueiʹtet uʹvdded juʹna jeeʹrab leʹbe seämma-äiggsânji.
Psykososiaalʼlaž hååid vuâđđâʹvve tuʹtǩǩeemčuäjtõʹsse. Vuârrvaaiktõʹsse vuâđđõõvvi ämmat-tuâjjla čõõđviikkâm psykososiaalʼlaž håiddmõõntõõllmõõžž liâ jeäʹrbi mieʹldd psykoterapia da jeeʹres saǥstõõllâmhååid. Neʹtt-terapia vuâđđââvv jiõččvälddsab tuõjju.
Psykoterapia da jeeʹres saǥstõõllâmhååid
Tååʹsǩ hååidast liâ tuõttum viõkkâšʼsen jeäʹrben kognitiivlaž terapiaaʹje vuâđđõõvvi håiddmaall, koid še tät jiõččhåidd-programm vuâđđââvv. Kognitiivlaž terapiast teäʹddeet taaujâs huõli, pââlai da pannainsmâʹttemtobddi ǩiõttʼtõõllmõõžž.
Hååidast čiŋlmõõvât tõõzz, mäʹhtt jurddid, tobddid da tåimmjummuž pââʹstet muʹtted. Seämma-ääiʹj kaaunât jieʹllemšlaaj beäʹlnn toiʹmmjeeʹjab da ââʹnteeʹjab kuånstid aarǥ tåʹsǩǩvuõđ hiâlptem vääras.
Še tieʹttemvuõtt-tääidaid da luännʼjummša vuâđđõõvvi håiddmaall liâ tuõttum viõkkâšʼsen.
Vuäitak vuässõõttâd hååidaid õhttu, kuõiʹminad leʹbe piârjin leʹbe jooukâst. Vuäʹnkõs saǥstõõllâmhååid liâ vuäǯǯamnalla ouddmiârkkân vuâđđtiõrvâsvuõđhuâlast.
Psykoterapiaaʹje vuäitt ooʒʒõõttâd jiõččmääuseeʹl. Jõs tuʹst lij diagnosõsttum miõltiõrvâsvuõđ rõttjõs, kååʹtt vaarad tuâjj- leʹbe mättʼtõõttâmoodd, vuäitt tuʹst leeʹd vuõiggâdvuõtt Kela tuärjjeem säursmâʹttempsykoterapiaaʹje. Kooi-ne vuuʹdin psykoterapia vuäitt vuäǯǯad še õõlmâs tiõrvâsvuõđhååid miõttmin kääzzkõslaappin.
Neʹtt-terapia
Täujjnam tåʹsǩǩvuõttrõttjõʹsse lij rajjum neʹtt-terapia.
Neʹtt-terapia lij jiijjad teâttmašinast leʹbe toolkaparaattâst čõõđviikkâmnallšem håidd, koʹst terapeuʹtt tuärjjad jiõččvälddsaž ouddnummuž.
Terapia tueʹjjääk juõʹǩǩneäʹttel, da tõn peštt lij nuʹt 3–4 määnpââʹj.
Nett-terapiast smiõttak vaiggâdvuõđääd da juurdčem- da tåimmamnaaʹlid da mättʼtõõđak ođđ tåimmam-maallid. Veäʹǩǩen liâ teâttsiiskõõzz, video da harjjtõõzz. Neʹtt-terapiain liâ vuõiʹǧǧest tillʼlõvvumnalla vuõǯǯum seämmanalla pueʹr puättmõõžž ǥu õʹhttečõõʹlmi čõõđvikkum psykoterapiast.
Jõs loŋŋneǩ neʹtt-terapiast, ooʒʒõõđ dåhttar vuâsttavälddmõʹšše. Ǩii täättas dåhttar vuäitt tueʹjjeed vuõlttõõzz nett-terapiaaʹje.
Nett-terapia älgg nuʹt neäʹttel seʹst vuõlttõõzz raajjmõõžžâst da lij Lääʹddjânnmest jälsteei oummuid määustem.
Taalkâshåidd
Taalkâshååid vueiʹtet ââʹnned jeeʹres hååid tuäʹrjjen lääiʹveed oudldõõzzid. Saǥstõõl dåhttrinad taalkâshååid taʹrbbesvuõđâst.