Iešdikšunprográmma
Mii dagaha áŧestusa?
Dat šaddá máŋgga ášši geažil-.
Áŧestusa ii dagat miige ovttaskas áššiid, muhto dat šaddá máŋgga ášši oktasaš váikkuhusa vuođul.-
Genehtalaš fáktorat dagahit, ahte lea vára vuolde oažžut iešguđetlágan áŧestus- ja mielladillehehttehusa. Biras fas váikkuha dasa, šaddágo hearkivuođa vuođul psyhkalaš hehttehus ja mot hehttehus dihtto.
Genehtalaš sivat
- Hearkivuohta iešguđetlágan áŧestus- ja mielladillehehttehusaide lea muhtumassii genehtalaš.
- Muhtin olbmot leat juo riegádettiineaset temperameantta dáfus hearkkibut reageret iešguđetlágan diliide fuolastuvvamiin ja ballamiin.
- Stuorra oassi lassánan áŧestushehttehusas gillán olbmuin vásihit, ahte sii álo fuolastuvvet ja moraštit hearkkit.
Birrasii laktáseaddji sivat
- Lossa eallindáhpáhusat sáhttet dagahit viidát lassánan áŧestushehttehusa.
- Maiddái mánnávuođa vásáhusat sáhttet váikkuhit.
- Ovdamearkka dihte dorvvuhis šaddanbiras sáhttá váikkuhit áŧestusvásáhusaid fámolašvuhtii.
- Muhtumin lea sáhka vánhemiin ohppojuvvon láhttenmálliin. Mánná soaitá ovdamearkka dihtii oahppat vánhemiiddis, ahte morašteapmi lea buorre ášši ja mearka das, ahte lea dovddolaš.
Filmmas (2:45) njunuš psykologa Jan-Henry Stenberg muitala, man stuorra oassi áŧestusas sáhttá čilgejuvvot genehtalaš áššiiguin. Gulat maiddái, man olu eará áššit, dego birrasis ohppojuvvon reagerenvuogit váikkuhit dasa, man hearki lea áŧestuvvat.
Áŧestussii soaitá maid laktásit deahkkegealdu. Deahkkegealddus sáhttá šaddat automáhtalaš reakšuvdna áŧesteaddji diliin. Maŋŋel juobe uhca gealdu dehkiin sáhttá gaskkustit vuoiŋŋamaččaide dieđu das, ahte juoga unohas lea dáhpáhuvvamin.
Áššit, mat vearidit dili
Áŧesteaddji áššiid ja diliid garvin lasiha áŧestusa. Ovdamearkka dihtii almmolaš johtolaga fievrruiguin<1181/>mátkkošteamis ballan olbmos bussemátkkiid garvin sáhttá doalahit balu.
Maiddái liiggás alkoholageavaheapmi vearida áŧestusa ja geahnohuhttá divššu einnostusa.
Eará čuolmmaid vuhtiiváldin
Deprešuvdna
Maiddái deprešuvdnii laktása dávjá morašteapmi Váldonjuolggadussan sáhtášii gávnnahit, ahte
- go lea šlundon, de morašta dávjá dološ dáhpáhusaid
- go lea áŧestuvvan, de lea ovddalgihtii fuolas boahttevaš dáhpáhusain
Eará áŧestushehttehusat
Lassánan áŧestushehttehusa lassin leat maiddái eará áŧestushehttehusat, dego
- almmolaš sajiid ballu
- panihkkahehttehus
- sosiála diliid ballu
Eará áŧestushehttehusat, dego maiddái deprešuvdna, sáhttet dihttot seammá áigge lassánan áŧestushehttehusain.
Gárrenávdnasat ja gaskavuohta borramuššii
Jus deaivida liiggás áŧestusa, lea lunddolaš figgat gávdnat vugiid dan hálddašeapmái. Muhtimin válljejuvvon vuogit leat goittotge vahátlaččat. Dákkárat leat ovdamearkka dihtii liiggás alkoholageavaheapmi ja borrama ráddjen liiggás dahje vuohppun.
Vásáhusat
Áŧestusa duogážis gávdnojit dávjá máŋggat sivat. Filmmas (1:50) áŧestusa vásihan olbmot muitalit ovdamearkkaid áššiin, maid sii jurddašit váikkuhit áŧestusa duogážis.
Hárjehus: Mu áŧestusa duogážis
Mihttomearri
Oahppat dovdát áššiid, mat leat dus lasihan áŧestusa.
Ráva
Čále vulobeale listui áššiid, maid jáhkát váikkuhan áŧestusa šaddamii, joatkašuvvamii ja vejolaš vearráneapmái.