Jiõččhåidd-programm
Mäʹhtt loʹssesmiõllsažvuõđ hååidat?
Loʹssesmiõllsažvuõttoudldõõzzin vuäitt piâssâd meädda obbnes.
Videost (1:30) psykiatria pâʹjjdåhttar maainast, što jiõččhåidd-programm, taalkâshåidd, neʹtt-terapia da psykoterapia liâ šiõǥǥ pueʹreemvueʹjj loʹssesmiõllsažvuõʹtte. Vueʹlnn vuäitak lookkâd lââʹzz håiddmaallin.
Jiõččhåidd-programm jiõččvälddsaž tuõjju
Kuäʹss-ne hääitlaž nääʹl juurdčed leʹbe jälstõõttâd hueʹnee pueʹrrjieʹllem. Jõs nääiʹt lij, lij tõid šiõǥǥ teâđsted da toobdsted. Täʹl tõid pâstt še muʹtted pueʹrab årra.
Jiijjâz juurd- da jälstõõttâm-maallivuiʹm tuejjummuš lij še kõskksaž tän jiõččhåidd-prograammâst. Seämma-ääiʹj mättjet še tieʹttemvuõtt-tääidaid da luännʼjummuž.
Vuäitak ââʹnned tän jiõččhåidd-prograamm
- jiõččânji
- vueʹrdeen jeeʹres hååid
- jeeʹres hååid tuäʹrjjen
- jeeʹres hååid juʹn puuʹđeen
Jeeʹres oummu tuäʹrjjen
Mäŋggaz särnna åårrmõõžžâs hiâlptem, ǥu lij mainstam oudldõõzzin âʹlddruåđeezvuiʹm. Âʹlddruåđ liâ vuäittam še vuâmmšed tuu oudldõõzzid. Saǥstõõleeʹl vuäitak vuäǯǯad samai jiânnai tueʹrj da fiʹttjummuž puârrnõddmõʹšše.
Jõs âʹlddruåđid mainstummuš ij leäkku vueiʹtlvaž, vuäitak ooʒʒõõttâd mainsted verddsaž oummivuiʹm. Verddsažtueʹrj liâ vuäǯǯamnalla jooukâst da kuâhttast. Vueiʹtlvažvuõđ saǥstõõllâd liâ nuʹt õʹhttečõõʹlmi ǥu neeʹttest. Lij âânnmõõžžâst še sosiaal- da tiõrvâsvuõđhuõl ämmat-tuâjjlai ohjjeem verddsažtåimmjummuž.
"Peʹccel peällan mainsteen"
Puõʹtti videoin (2:50) loʹssesmiõllsažvuõđ puõccâm oummu mainste åårrmõõžžâs hiâlptõõvvâm mainsteeʹl psyykklaž oudldõõzzin âʹlddruåđid leʹbe verddsažoummuid.
Videost čuäjtõõtti Liizz veʹrddââll, što juõkkum rämm tåbddai kueiʹtǩeârddsiʹžžen, ǥu âʹpet peʹccel peällan ǥu maainast.
Ämmat-tuâjjlast vuäǯǯamnallšem veäʹǩǩ
Loʹssesmiõllsažvuõđ hååidast ââʹnet täujja psykososiaalʼlaž hååidaid da taalkâshååid. Täid vueiʹtet uʹvdded juʹna jeeʹrab leʹbe seämma-äiggsânji.
Psykososiaalʼlaž hååid vuâđđâʹvve tuʹtǩǩeemčuäjtõʹsse. Vuârrvaaiktõʹsse vuâđđõõvvi ämmat-tuâjjla čõõđviikkâm psykososiaalʼlaž håiddmõõntõõllmõõžž liâ jeäʹrbi mieʹldd psykoterapia da jeeʹres saǥstõõllâmhååid. Neʹtt-terapia vuâđđââvv jiõččvälddsab tuõjju.
Psykoterapia da jeeʹres saǥstõõllâmhååid
Psykoterapiast da jeeʹres saǥstõõllâmhååidain vaʹʒʒsõs aaʹššid ǩiõttʼtõõlât väʹlddääʹššest saǥstõõleeʹl. Taarbšeen vueiʹtet ââʹnned harjjtõõllmõõžžid, koin toobdstet da muuʹttet tåimmamnaaʹlid, kook puuʹtʼte oudldõõzzid.
Vuäitak vuässõõttâd hååidaid õhttu, kuõiʹminad leʹbe piârjin leʹbe jooukâst. Vuäʹnkõs saǥstõõllâmhååid liâ vuäǯǯamnalla ouddmiârkkân vuâđđtiõrvâsvuõđhuâlast.
Psykoterapiaaʹje vuäitt pâi ooʒʒõõttâd jiõččmääuseeʹl. Jõs tuʹst lij diagnosõsttum miõltiõrvâsvuõđ rõttjõs, kååʹtt vaarad tuâjj- leʹbe mättʼtõõttâmoodd, vuäitt tuʹst leeʹd vuõiggâdvuõtt Kela tuärjjeem säursmâʹttempsykoterapiaaʹje. Kooi-ne vuuʹdin psykoterapia vuäitt vuäǯǯad še õõlmâs tiõrvâsvuõđhuâl miõttum kääzzkõslaappin.
Neʹtt-terapia
Neʹtt-terapia lij viõkkšõs håidd lääiʹves da kõskkvaiʹǧǧes loʹssesmiõllsažvuõʹtte.
Neʹtt-terapia lij jiijjad teâttmašinast leʹbe toolkaparaattâst čõõđviikkâmnallšem håidd, koʹst terapeuʹtt tuärjjad jiõččvälddsaž ouddnummšad.
Terapia âlgg tueʹjjeed juõʹǩǩneäʹttel, da tõn peštt lij nuʹt 3–4 määnpââʹj.
Nett-terapiast smiõttak nääʹltemvuõđääd da juurdčem- da tåimmamnaaʹlid da mättʼtõõđak ođđ tåimmam-maallid. Veäʹǩǩen liâ teâttsiiskõõzz, video da harjjtõõzz. Neʹtt-terapiain liâ vuõiʹǧǧest tillʼlõvvumnalla vuõǯǯum seämmanalla pueʹr puättmõõžž ǥu õʹhttečõõʹlmi čõõđvikkum psykoterapiast.
Jõs loŋŋneǩ neʹtt-terapiast, ooʒʒõõđ dåhttar vuâsttavälddmõʹšše. Ǩii täättas dåhttar vuäitt tueʹjjeed vuõlttõõzz nett-terapiaaʹje.
Nett-terapia älgg nuʹt neäʹttel seʹst vuõlttõõzz raajjmõõžžâst da lij Lääʹddjânnmest jälsteei oummuid määustem.
Taalkâshåidd
Taalkâshååid vueiʹtet ââʹnned jeeʹres hååid tuäʹrjjen lääiʹveed oudldõõzzid. Saǥstõõl dåhttrinad taalkâshååid taʹrbbesvuõđâst.
Vuõivšni magneʹttstimulaatio
Vuõivšni magneʹttstimulaatiost uuʹdet vuõivâšnseelli toiʹmmjummša vaaikteei magneʹtt-impuulsid vueiʹv pirrõʹsse.
Puõcci lij tååim poodd kooʹcci da son eštt håiddamstuuʹlest. Håiddamvuâr liâ takainalla kuuitâǥ 10–20. Hååidain jeäʹlet mueʹdd vuâra neäʹttlest.
Magneʹttstimulaatio lij tuõttum lääiʹveem loʹssesmiõllsažvuõđ, ǥu tõn tillʼlõõvât tiõttum vuõivšni õuddvuõivâšn pirrõõzzid. Videost (2:49) kuulak lââʹzz hååidast da vuäinak, mäʹhtt tõn tueʹjjeet.
Vuõivšni liâdgghåidd
Vuõivšni liâdgghåidd leʹbe ECT-håidd lij viõkkšõs da tuʹtǩǩuum håiddam-maall. Håidd vaaikat jeäʹrbi mieʹldd vuõivšni kuânnvaajtõʹsse da vääʹlteeiaunnsi proseʹnttvuäʹssvuõʹtte.
Liâdgghååid vueiʹtet ââʹnned vaiʹǧǧeš loʹssesmiõllsažvuõđ hååidast tâʹl, ǥu talkkâz jiâ tobddu vieʹǩǩtem leʹbe puõccjest liâ on psykoottlaž oudldõõzz leʹbe jiõččsååʹrm jurddi.
Puõcci vuäʹđtet hååid ääiǥas, nääiʹt son ij toobd čuâccmõõžž. Vuäivva jååʹđtet mueʹdd sekuunt ääiʹj liâdggräuʹnnj, kååʹtt tueʹjjad vuõivšnin liâđǥlaž puʹrǧǧummuž. Hååid uuʹdet takainalla 2–3 vuâra neäʹttlest õhttseʹžže nuʹt 4–16 vuâra.
Videost (4:59) vuäinak, mäʹhtt håidd viiǥǥât čõõđ.
Čuõʹvvesčuõvvhååid vuäitt ââʹnned jiõččtååimeeʹl
Čuõʹvves čuõvvhååidain vuäitt lääiʹveed skammpoddsaž loʹssesmiõllsažvuõđ oudldõõzzid. Čuõʹvvesčuõvvläämpaid vuäǯǯ peivvsažtäʹvverkaaupin.
Čuõʹvvesčuõvvhååid lij vuâmmšum aktivâʹsttem vuõivšni võrrjååʹttem da vääʹlteeiaunnsi tåimmjummuž di läiʹveem oudldõõzzid.
Skammpoddsaž loʹssesmiõllsažvuõđâst čuõʹvves čuõv (2500 luuks) vääʹldet takainalla juõʹǩǩ peeiv 1–2 čiâss.
Muuʹšt
Jiõččhååidlaž vuäppõõzz liâ vääžnai ouddâl puki loʹssesmiõllsažvuõđ ouddtuõttâmpââʹjest.
Neʹtt-terapia suäpp lääiʹves da kõskkvaiʹǧǧes loʹssesmiõllsažvuõʹtte.
Tuõttsõs loʹssesmiõllsažvuõʹtte taarbšet lââʹssen še intensiivlab hååid.