Jieštipšomohjelm

Šlundevuotâtavdâmeerhâin puáhtá peessâđ iärun ollásávt.

Videost (1:30) psykiatria ollâtuáhtár muštâl, et jieštipšomohjelm, talhâstipšo, nettiterapia já psykoterapia späittih puoh pyereest šlundevuođâ vuástá. Vuoluubeln tun puávtáh luuhâđ lase tipšomhaamijn.

Jieštipšomohjelm jiečânâs pargeldem várás

Motomin háituliih vyevih jurdâččiđ tâi lattiđ hiäjusmitteh pyereestvaijeem. Jis návt lii, te lii pyeri tiäđustiđ já tubdâđ taid. Talle taid puáhtá meid mutâččiđ.

Jieijâs juurdâ- já lattimmalijguin pargeldem lii-uv kuávdáást taan jieštipšomohjelmist. Siämmást puáhtá oppâđ meid tiäđulâšvuotâtááiđuid já muásudâttâm.

Tun puávtáh kevttiđ taam jieštipšomohjelm

• jiečânávt
• ko vuárdáh eres tipšo
• eres tipšo toorjân
• ko eres tipšo lii jo nuuhâm

Eres ulmuuh toorjân

Maaŋgâs lii muštâlâm, et sii vajo lii puáránâm, ko láá muštâlâm tavdâmerhâinis aldaaš ulmuid. Tuu aldaaš ulmuuh láá sáttám meid huámášiđ tuu tavdâmeerhâid. Savâstâlmáin tun puávtáh finniđ olâttittee-uv ennuv torjuu já ibárdâs jieijâd tuoibâm várás.

Jis aldaaš ulmuiguin sárnum ij lah máhđulâš, te tun puávtáh ucâluđ savâstâllâđ viärdásijguin. Viärdásâštoorjâ lii finnimnáál juávhust já kuávttáá. Máhđulâšvuođah savâstâllâđ láá sehe muáđui já viermist. Finnimnáál lii meiddei sosial- já tiervâsvuotâhuolâttâs áámmátlij stivrim viärdásâštoorjâ.

“Juohhum soro lii peeli sooroost”

Čuávuváá videost (2:50) šlundevuođâ feerim ulmuuh muštâleh, et sii vajo lii puáránâm sárnumáin jieijâs psyykkisijn tavdâmeerhâin aldaaš ulmuiguin tâi viärdásijguin.

Videost sárnoo Liisa verdid, et juohhum ilo oro kyevtikiärdásâžžân, ko vist juohhum soro lii tuše peeli sooroost.

Áámmátliist finnimnáál iše

Šlundevuođâ tipšomist kiävttojeh távjá psykososialliih tipšoh já talhâstipšo. Taid puáhtá faallâđ jo-uv sierâ tâi siämmáá-áigásávt.

Psykososialliih tipšoh vuáđuduveh tutkâmuššáin čaittum hiäđoid. Vuáruvaiguttâsân vuáđuduvvee, áámmátlii olášuttem psykososialliih tipšommetodeh láá iärásij lasseen psykoterapiah já eres savâstâllâmtipšoh. Nettiterapia vuáđuduvá jiečânub pargeeldmân.

Psykoterapia já eres savâstâllâmtipšoh

Psykoterapiast já eres savâstâllâmtipšoin šlundom olmooš kieđâvuš váduhis aašijd iänáážin savâstâlmáin. Táárbu mield puáhtá kevttiđ hárjuttâsâid, moiguin lii máhđulâš aiccâđ já nubásmittiđ taid toimâmvuovijd, moh pyevtitteh tavdâmeerhâid.

Tun puávtáh uásálistiđ tiipšon ohtuu, oovtâst pelikuoimijnâd tâi perruinâd tâi juávhust. Uánihis savâstâllâmtipšo lii finnimnáál ovdâmerkkân vuáđutiervâsvuotâtipšoost.

Psykoterapian puáhtá ain ucâluđ mäksimáin kuástádâsâid jieš. Jis tust lii diagnosistum mielâtiervâsvuođâ hemâdâs, mii uhked tuu pargo- tâi oppâmnaavcâ, te tust sáttá leđe vuoigâdvuotâ AIL tuárjum vajoidittemterapian. Mainnii kuávluin psykoterapia puáhtá finniđ meid almos tiervâsvuotâhuolâttâs mieđettem palvâlussedâláin.

Nettiterapia (suomâkielân)

Nettiterapia lii pehtilis tipšo läivis já koskâváduhis šlundevuođâ vuástá.

Nettiterapia lii tipšo, mii olášuttoo jieijâs tiätumaašin tâi jiermiruustig peht já mon ääigi terapeut tuárju tuu jiečânâs ovdánem.

Tun ovdedah terapia jyehi ohhoost, já ton kukkodâh lii suullân 3–4 mánuppaje.

Nettiterapia ääigi tun suogârdâlah jieijâd vädisvuođâid já jurdâččem- já toimâmvuovijd sehe máttááttâlah uđđâ toimâmmaalijd. Tuu iššeen láá tiätusiskáldâsah, videoh já hárjuttâsah. Jis nettiterapia lii čuosâttum olmânáál, te tain šaddeh siämmáá šiev puátuseh ko muáđui olášuttum psykoterapiast.

Jis movtáskih nettiterapiast, te ucâluu tuáhtár vuástáväldim kuuvl. Kii peri tuáhtárijd puáhtá čäälliđ vuolgâttâs nettiterapian.

Nettiterapia álgá táválávt oho siste vuolgâttâs čälimist já lii Suomâst ässeid nuuvtá.

Talhâstipšo 

Talhâstipšo puáhtá kevttiđ eres tipšo toorjân láivudiđ tavdâmeerhâid. Savâstâl tuáhtárijnâd tast, et tarbâšah-uv tun talhâstipšo.

Vuoiŋâšij magnetstimulaatio

Vuoiŋâšij magnetstimulaatio ääigi uáivi vijđodâhân adeluvvojeh vuoiŋâšseelâi toimâmân vaigutteijee magnetimpulseh.

Pyeccee lii tooimâ ääigi kocemin já čokkáá tipšomstoovlist. Tipšokeerdih láá táválávt aainâs-uv 10–20. Pyeccee iälá tipšoost maŋgii ohhoost.

Lii čaittum, et magnetstimulaatio láivud šlundevuođâ, ko tom čuosât tiätu vijđoduvváid káálu pele vuoiŋâšijn. Videost (2:49) tun kuulah lase ton tipšoost já uáináh, et maht tot olášuttoo.

Vuoiŋâšij šleđgâtipšo

Vuoiŋâšij šleđgâtipšo ađai ECT-tipšo lii pehtilis já tutkum tipšohäämi. Tipšo vaaigut iärrás lasseen vuoiŋâšij amnâsmolsomân já sirdeeamnâsij miärán.

Šleđgâtipšo puáhtá kevttiđ váduhis šlundevuođâ tipšomist talle, ko talkkâseh iä oro späittimin tâi pyeccest láá psyykootliih tavdâmeerhah tâi jiešmorhejurduuh.

Pyeccee uáđđááttuvvoo tipšo ááigán, já nuuvtpa sun ij tuubdâ pohčâs. Uáiván jođettuvvoo muádi seekunt kukkosâš šleđgâvirde, mii toovvât vuoiŋâšijn šleđgâlii purgánem. Tipšo adeluvvoo táválávt kuohtii tâi kulmii ohhoost ohtsis suullân 4–16 kerd.

Videost (4:59) tun uáináh, maht tipšo olášuttoo.

Kirkisčuovâtipšo puáhtá kevttiđ jiešráđálávt

Kirkisčuovâtipšoin puáhtá láivudiđ skaamâ keežild šaddee šlundevuođâ tavdâmeerhâid. Kirkisčuovâlaampuid finnee piäiválij tävirij käävpist.

Aiccâmušâi mield kirkisčuovâtipšo aktivist vuoiŋâšij vorrâjotteem já sirdeeamnâsij toimâm sehe láivud tavdâmeerhâid.

Skammâšlundevuođâst kirkis čuovâ (2500 luksid) váldoo táválávt piäiválávt 1–2 tiijme verd.