Jieštipšomohjelm
Mast šlundevuotâ šadda?
Šlundevuotâ lii meid uáli táválâš puácuvuotâ, moos kii peri puáhtá puosâškyettiđ.
Ollâtuáhtár Suoma Saarni muštâl videost (1:49) šlundevuođâ táválijn tuávááštahhein. Tun kuulah meid, et mondiet sáttá leđe ávhálâš smiettâđ suujâid, moh láá jieijâs tavdâmeerhâi tyehin.
Moh tahheid vaigutteh šlundevuođâ šoddâmân?
Šlundevuođâ tuáváást leijee suujâid ij ain pyevti miäruštâllâđ, ige toos távjá lekken mihheen ovtâskâs suujâid.
Motomeh ääših sättih kuittâg kuhes tâi uánihis äigipaajeest pajediđ riiskâ puosâškyettiđ šlundevuotân. Toh kočoduvvojeh hiärkásmittee tahhen já pacâtteijee stressitahhen.
Hiärkásmittee tahheeh
- genetikliih tahheeh
- pisovááh fyysiliih puácuvuođah já vááduh
- ovdeláá puoccum šlundevuotâ tâi mottoom eres mielâtiervâsvuođâ hemâdâs
- ovdeláá elimist tábáhtum nuáđásittee feeriimeh, tego škovlâkivsedem tâi pärnivuođâst tábáhtum kuáridem.
Pacâtteijee stressitahheeh
- iäránem
- varrim
- pargosaje monâttem
- aldaaš ulmuu jäämmim
- ruđâliih vaigâdvuođah
- čuolmah olmooškoskâvuođâin
- kiäppánâm rijjâäigi
- hoppuus eellimritmâ
Lii pyeri huámášiđ, et meid positivliih eellimtilenubástusah, tego párnáá šoddâm, varrim tâi reemoont, sättih pyevtittiđ nuáđásittem já streesi. Nuuvtpa pacâtteijee stressitahheeh iä ain lah ahevis feeriimeh.
Čuávuváá videost (2:37) šlundevuođâ feerim ulmuuh muštâleh ovdâmeerhâid aašijn, moh sii mielâst láá vaiguttâm sii šlundevuođâ šoddâmân.
Mušte
- tuárvi ennuv nahareh já vuoiŋâstem
- tuárvi ennuv lihâdem
- sosiallâš toorjâ (peerâ, puđâldemjuávkku, usteveh)
- eellim uáivádittee amnâsijttáá
Hárjuttâs: Muu šlundevuođâ šoddâmân vaiguttâm tahheeh
Ulme
Tun addiih, et magareh ääših tuu šlundevuođâ tuáváást láá.
Raavâ
Smietâ já luvâttâl aašijd, moh láá vaiguttâm jieijâd šlundevuođâ šoddâmân.
Smietâ sehe kuhesáigásijd tahheid já puosâškyettim ääigi tábáhtum aašijd. Mušte, et meid positivliih tábáhtumeh sättih nuáđásittiđ.
Eres ääših, maid väldiđ huámášumán
Šlundevuođâ tavdâmeerhah sättih motomin lohtâsiđ mottoom eres puácuvuotân, tego kolbâráávsá vájugâš toimâmân, uáivádittee amnâsij lijgekevttimân tâi älgee muštopuácuvuotân.
Jis tuu vajo muttoo toin naalijn, et tun huolâstuuh tast, te vääldi ohtâvuođâ tiervâsvuotâtiipšon. Áámmátlâš ferttee árvuštâllâđ tile já raijiđ olgos eres puácuvuođâid.
Šlundevuođâ älgim sáttá motomin leđe vaigâd aiccâđ jieš. Meid aldaaš ulmui huámášuumijd kannat kuldâliđ.